Nelson Mandela veeti vangistuses 27 aastat. See periood muutus talle ei lihtsalt karistuseks, vaid sügavaks isiklikuks ja poliitiliseks muutumiseks, mis muundis teda revolutsionäärist üheks kõige sõltumatu rahuõpetajaks ajaloos.
Vangilaagri aastad veesisid Mandela tugevdamiseni, kuid ei karmistanud teda. Ta tegeles teadlikult otsusega ei anduda tagasi raskusele ja vihale, mõtlema, et teistsuguse tegevuse tõttu \"oleks surnud vanglas\". Asend muretu soovi tagasi oli tema vabastumine venitlusega ja lubastamisega.
Isolaatsioon andis talle ainulaadse võimaluse endanaluse. Mandela tunnistas, et see periood lubas talle uuesti mõtestada oma varajased tegevused, mis tavaliselt olid vihaga seotud, ainsa emotsionaalselt ja mitte loogiliselt. Ta õppis, et \"kõige raskem asja on mitte muuta ühiskond, vaid muuta ise\".
Vanglas lasi ta rohkelt lugeda, õppis suuremate juhtide elulugu, kuulas edukamate vanglaste loenguid. See laienes tema maailmavaadet ja abi ta mõista, et eesmärgi saavutamiseks on olulisem mõjutada inimesi läbi dialogi kui läbi võitluse. Ta sai kaugelt õigusteaduse bakalaureuse kraadi, mis kinnitas tema soovi spiritualsel arendusel.
Exactiivsuse ja vangistatud valitsusega rahumeelsed läbirääkimised tegid Mandelast eriline olend. Ta sai rahu ja ühtsuse sümboliks, õnnestus vältida Suidagridi sõda ja juhtida rahuüleminekust apartheidist demokraatia poole.
Vangistus ei hävitanud tema usku inimese sõltuvusesse. Moderni maailma arvates ei kadunud Mandela usk inimese vabadusele ja vääral. See lubas talle ehitada silla isegi nendega, kes olid tema v机和.
Vangistus andis Mandela-le suure isikliku tragöödia. Ta jäi laiali perega, ei saanud osaleda oma ema ja poja Tembi kalmistumisega, keda ta kaotas autoväikus 1969. aastal. Ta kirjas abikaaslasele, et ta tunsis pärast poja surma \"halvetust ja depressiooni\".
Vangistuse tingimused, eriti 18 aastat Robbeni saarel väikeses kaamerate vanglas, olid raskused. Ta nii mängis kivist aluspinnal, kärsis külmuse ja hingestusega. Need tegevused viisid seejärel terveoluslikele: uskuda, et seal sai ta tuberkuloosi.
27 aastat vanglas ei rikutnud Mandela teda, vaid muudeti raudu, kus moodustus tema ka addCriterion. Ta õnnestus kasutada seda aega õpetuse saamiseks ja ainulaadse lubastuse positsiooni arendamiseks, mis lubas talle vabastada oma rahvas, kuid ühtlasi ühendada kogu riik vältides veriseid sõda. Tema autobiograafia, mis algas vanglas, sai üheks selle perioodi põhjandusteks.
Mandelani pärand on tõend sellest, et isegi kõige tühjad ajastud võivad muutuda kindlustuse ja juhtimise õppematerjaliks, kui säilitada usk inimese väärale.
New publications: |
Popular with readers: |
News from other countries: |
![]() |
Editorial Contacts |
About · News · For Advertisers |
Digital Library of Estonia ® All rights reserved.
2014-2026, LIBRARY.EE is a part of Libmonster, international library network (open map) Keeping the heritage of Estonia |
US-Great Britain
Sweden
Serbia
Russia
Belarus
Ukraine
Kazakhstan
Moldova
Tajikistan
Estonia
Russia-2
Belarus-2