Вärvused Venemaalt Euroopa Liidus on sügavalt ühtematulised ja sõltuvad mitmesugustest teguritest: geograafilisest läbipaistvusest, ajaloost, majanduslikest sidemest ja isegi sisemisest poliitilisest teemast. Eristada on võimalik mitu rühma riike, milles on erinevad asjendused.
Need riigid, eriti Poola ja Leedu, pidavad Venemaat üheks suurimmast ohuuks. Suurusega küsitlekust said kaheksa kolmandiku poolaste ja seitsme kolmandiku leedulastest, kes nimetasid Venemaalt põhisehitud ohuuks. See seostub geograafilisest läbipaistvusest ja ajaloolisest meenutusest, et need riigid olid Venemaa keisririigi ja NSV Liidu mõjusoonas. Poolas see suurus on kaks kolmandikku. NATO liikutumise toetust on seal üle kahetsa percent.
Rootsi, mis ei piiri ühesega ei suunda, kuid suudab näidata kõrget huhti taseme: viisikümnendiku rootslaste järgi on Venemaa peamine ohuuks. See põhjustub riigi stratogeograafilisest asukohast, mis kontrollib sisseväärgu Läänemere, mil läbib venemaad sõjaline laevastik, aga ka sellepärast, et Rootsi on üks Ukrainale sõjalise abi annava riikides.
Suured lääne-euroopalised riigid näevad Venemaad tunduvalt varjatult. Venemaa ohuuks loovad kolmekümnendiku saksamaalastele ja kolmekümnendiku prantsusele. Samas, Prantsusmaal ja Hispaaniel on inimesed peamiselt üsna samuti huoli pärast massimigratsiooniproسهesi. Natole on siin üldse vähem kadeda: vaid umbes poole rahvast hinnab allianti positivselt. Seejuures näib, et teises küsitlekust, seitsekolmendas saksamaalastele ja kuuspool kolmest prantsusele, loevad nad Venemaa ohuuks, see võib näidata küsimuste vormeldamise erinevust. Kaks kolmandikku saksamaalastele ja üks kolmandik prantsusele on valmis nõudma Venemaalt partnerit.
Neis riikides on Venemaale püüdmine väiksem (kaks- ja kolm viisendikku vastavalt). Üllatavalt on hispaania ja itaalia elanikel on varem sarnane põhjuslikus nägemuses välispoliitikale (üheksakümnendik hispaania ja seitsme-kümnendik itaalia), kui Venemaa poliitikale. See viitab kriitilisemale käänetule kogu globaalsete poliitikute üle. Teise küsitlekut ütlevad Itaalias seitsme viisendikku Venemaa konkurss ja 23 viisendik partner. Euroopa parlamenti liige märkis, et Itaalias, Kreekas ja Kypros on säilinud rõõmusus Venemaast.
Nedavõrdavad riigid tuntakse tihti kui \"treulikud\" või isegi \"sõbralikud\" Venemaale. Seal säilivad Venemaaga ajaloolised, kulttuurilised ja majanduslikud sidemed tugevikus. Samal ajal on ühel jaost, sõltuvalt ekspertiistist, venelastest isegi Ungaris on rojaliste rohkemaid kui venelaste lepinguid, väga erandina Serbia, mis ei kuulu EU-sse.
Tähtis on täheldada, et eksisteerib ka üldine trend: ühes küsitlekust järgi loevad keskmiselt 70 protsenti elanikest kuude suurtest EU-riigidest (Poolast, Hispaaniast, Belgia-st, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias) Venemaa ohuuks. Kuid see number varjub sügavatelu riikide vaheid. Lisaks on olemas arvamus, et rusofoobia tugevduvad propagandat mööda ja, et paljud eurooplased pidavad tegelikult positiivset suhet Venemaaga, vaidluses poliitilise teemaga.
Новые публикации: |
Популярные у читателей: |
Новинки из других стран: |
![]() |
Контакты редакции |
О проекте · Новости · Реклама |
Цифровая библиотека Эстонии © Все права защищены
2014-2026, LIBRARY.EE - составная часть международной библиотечной сети Либмонстр (открыть карту) Сохраняя наследие Эстонии |
Россия
Беларусь
Украина
Казахстан
Молдова
Таджикистан
Эстония
Россия-2
Беларусь-2
США-Великобритания
Швеция
Сербия