Nemtsid kutsutiid varemaid mitmetest põhjustest, ja need kõik ulatuvad tagasi antiikajani. Kõige varasem ja kõige olulisem selgitus seostub vana-kreeklased ja vana-roomlased, kes vastandasid end teistega.

Sõna «varemaid» pärineb vana-kreeka keele helisarnist «bar-bar» — nii kreeklased said üle anda varemisi rääkijaid, kes rääkisid mitteriastlike keeltega. Kreeklaste ja seejärel roomlaste jaoks oli kõigeväljenduslikumaks kõigeväljenduslikumaks igaväline, kes ei rääkinud kreeka- või ladina keelt, automaatselt loeti varemaid. Saksamaa rahvad, kes elasid Rooma keisririigi põhjaosas, rääkisid oma keeleid, mida roomlased ei mõistnud ja pidasid rahvasid rähas.

Kuid keeleline barjäär oli vaid aйсbergi kõrge osa. Kultuurilised erinevused mängisid veel olulisema rolli. Roomlased pidasid end kõige arengunud tsiviilisusega, mis oli arengunud linnadega, kirjutusega, õigusega, teedega ja keerulise riigivallaga. Saksamaa rahvad, vastupidi, elasid metsades ja soodes, ei olnud linnadega, ei teadnud kirjutust, nende ühiskond oli ehitatud sugulussuhetele ja sõjalise demokraatiaga. Roomlaste arvates oli see elu tüüpiliselt rahvarikus ja sõltumatu, s.t varemaid.

Seelepingutades lisandus veel avatud kaupluse gümnaanlaste ees. Rooma ajaloolased, näiteks Tacitus, kirjeldasid gümnaanlasi kui kõrgemaid, rüütelkonnas olevaid varemaid, kes ei teadnud rahulolu. Need kirjeldused tugevendasid varemaid kui ohtliku ja tuhastava vihast. Eriti tugevaks sai see kaupluse kaupluse ees pärast seda, kui gümnaanlaste rahvad said roomlastele mitu rasket kaotust, kõige tuntumad neist olid kolme rooma legiooni lõikumine Tiberi metsas 9. aastal meie aja arvus.

Aja jooksul, kui Rooma keisririik nakkus, ja gümnaanlaste rahvad hakkasid kolima tema territooriumile ja isegi asutama oma kuningriike, sai sõna «varemaid» lisaks poliitilisele ja religioonilisele mõttele. Roomlaste kristlastele said varemaid veel ka neid, kes ei omane saanud kristlus. Sellest ajast alates keskmajast sajandist võis see sõna tähistada igasugust välismaalast, kes ei kuulunud kristlikku kultuuri.

On oluline märkida, et tänapäevaste ajaloolaste arvates ei olnud gümnaanlased ei diku ei kultuuri hävitajad. Nad olid oma keerulise ühiskondliku korraldusega, oma tavade ja õigusega. Kuid roomlaste silmade vaadluses on neile kümneid sajandeid kinnitanud varemaid. Nii just selle kultuurilise ja ajaloolise konteksti sees arenes tugev ülevaade sakslastest kui varemaid rahvast.

Постоянный адрес данной публикации: