Hispaania on riik, kus soojus ja ironia on alati läbinud kättesidu. Siin kordab flamenco õnnetust, korrida elu ja surma, aga eepigramma see, mida on harjumõistud salvetada. Kohtunikud, õiguskantslased, kohtu töötajad on tegurid, mis on sajandite jooksul püstitanud mitte ainult jõul, vaid ka sügisnaeru. Hispaania eepigramma on see sõjapühak, mis lubas tavainimestele rääkida tõde üle rahvusvahvuse, bürokraatia ja õigusevastasuse, ilma et midagi pahata. Lühike, terav, nagu kõrbo, see lõi tae suunas. Ja tänapäeval, korruptsiooni skandaalide ja kohtu draamate ajastul, me veelki meeldin teada see heli — naer, mis ei mõleta.
Eepigramma, kreekas «kirjutatud kivist», Hispaanias on leidnud erilise elu. See ei ole lihtsalt lüriik — see on lükk, maski rüüvel. Lühike, terav, sageli sarkastlik, see heideldi ühiskonna vead. Hispaanias on eepigramma saanud armastatud žanri kultuuriajastu poeetidel nagu Francisco de Quevedo, Luis de Góngora ja Lope de Vega. Nad kirjutasid armastuse, surma, kuid eriti — neid, kes tegid õigust. Nende eepigrammad olid mitte ainult kirjandus — need olid ühiskondlik kommentaar, mis võis maksma vabaduse, aeg-ajal ka elu.
Hispaania eepigramma kohtuasjus on žanr, kus igas sõnas on väärtus kuld. Kohtunik, kes võtab rahna, õiguskantslas, kes venitab asja aastateks, kohtu töötaja, kes kaotab dokumente, kõik need on muutunud neile lühikeseid eeposid. Ironia on see, et ise kohtunikud olid sageli haritud inimesi ja lasid need lürid. Aga nad ei suutnud keelata neid, sest naer on tugevam seadusest.
Francisco de Quevedo on üks kõige naerlikemaid hispaania kirjanduse poeete. Ta eepigrammad kohtujate ja õiguskantslaste kohta on žanri klassika. Quevedo ei kriitikinud ainult — ta hävitas. Ühes oma sonetis kirjutas ta kohtujadest, kes «õiguse müüvad nagu turul», ja seadustest, mis « teenivad ainult neile, kellel on kulla». Ta sõnad olid nii teravad, et neid ei saanud lugeda ilma naeruta — ja ilma hirmutumata.
See on tema tuntud hüüdnimi: «Kohtunik Hispaanias on see inimene, kes rahuldata ei seadusega, vaid rahvaga. Kui sa oled vana, sa oled süüdi, kui sa oled rikkas, sa oled süütu, kuid pead maksma». Quevedo ei olnud vaimustunud nimetama asju nimega. Ta teadis, et tema sõnad levivad suust suusse nagu rahva teadus. Ja ta oli õigus: tema eepigrammad tõlgitakse edasi kellelgi, kes kohtub õigusevastasusega.
Lope de Vega, teine hispaania kirjanduse suurimees, ei jäänud küljes. Ta eepigrammates esinevad õiguskantslased nagu «sõnavahvad müürid», kes «müüvad õhku» ja «peitavad tõde õiguse rüüveli». Ta ironia oli pehmemeelne, kuid ei olnud väiksemalt mõrvalik.
Hispaania eepigrammas on erakordne koht õiguskantslastele. Neid heideldi paljusid sõnavahvad, osutades, et nad muutavad lihtsad konfliktid pikaajalisteks õiguskorraldusteks, ja sellepärast, et nad «elavad klientide veresid», nagu kirjutas üks luuletaja. Üks tuntud eepigramm väidab: «Õiguskantslas on see inimene, kes teab seadust nii hästi, et ta saab selle kõigist küljest mööda. Ta on õiguse sõber, kuni õigus maksab». Need ridad on peaaegu nagu tänapäevane mem, kuid nad on kirjutatud nelja sajandi tagasi.
Teine motiv on õiguskantslaste ahnuse. Eepigrammad heideldi neid selle eest, et nad võtavad raha igast käigust: «Selle eest, et avada asja, selle eest, et suletada asja, selle eest, et unustada asja». Mõnes lürikas võrastatakse õiguskantslasi pihkudega, kes süöavad oma klientide veresid. Vahetult see on ülekaalutlus, kuid see sisaldab tõsi osa, mis tegi need ridad linduvaks.
Õigusvõimus süsteemis on peamine teema hispaania eepigrammades õiguse kohta. Luuletajad kirjutasid müüritavate kohtunikate, kes «vahvendavad tõde kullaga», näitlejate, kes «näevad seda, mida neile makstud on», ja otsustused, mis «annetatakse kohtus, aga ei ole kohtus otsustatud». Üks eepigramm, mille autoriks peetakse rahvuslikku luuletajat, kuulub: «Hispaania kohtus on õigus sügavalt sügav, kuid mitte sellepärast, et see on neutraalne, vaid sellepärast, et talle on maksutud silmad lõhestatud».
See teema on jäänud aktuaalseks ka tänapäeval. Hispaania kohtud on mitu korda olnud korruptsiooni skandaalide keskipunktid. Baltasar Garzoni juhtum on tekitanud põhjendust ei ainult Hispaanias, vaid ka väljaspool riiki. Ja uuesti hakkasid kuulda vanu eepigramme, nagu need oleksid kirjutatud eil. Seda naeru õigusevastasuse üle on jäänud veenivateks.
Tänaseks on hispaania eepigramma uuesti sündinud. Lühikesed, sarkastlikud lürid kohtujate ja õiguskantslaste kohta ilmuvad sotsiaalmeedias, foorumites ja blogides. Nende autorid on mitte ainult luuletajad, vaid ka endised õigusteadlased, kes naerulikult kirjeldavad oma tööd. Üks tänapäevane näide: «Kohtunik on nagu Jumal: ta näeb kõik, teab kõik, kuid raski sekkuda». Või: «Õiguskantslas on see inimene, kes teeb võimatu: võidab asja, kui õigus on vastaspoole poole». Need ridad on jätkuks vanale traditsioonile. Hispaania, kes on läbinud majanduslikud kriisid, poliitilised skandaalid ja kohtu reformid, kasutab edasi naeru elutundmise vahendina. Kohtujate ja õiguskantslaste eepigrammad on mitte ainult vabanne, vaid ka vastupanu vorm, viis öelda: «Me näeme, mis toimub, ja me ei räägu».
Need ridad on jätkuks vanale traditsioonile. Hispaania, kes on läbinud majanduslikud kriisid, poliitilised skandaalid ja kohtu reformid, kasutab edasi naeru elutundmise vahendina. Kohtujate ja õiguskantslaste eepigrammad on mitte ainult vabanne, vaid ka vastupanu vorm, viis öelda: «Me näeme, mis toimub, ja me ei räägu».
Hispaania eepigramma kohtujate, õiguskantslaste ja korruptsiooni kohta on mitte ainult kirjanduslik žanr. See on rahva hääl, mis läbi naeru öelda see, mida teistmoodi ei saa öelda. Alates Quevedost kuni tänapäevaste tвиттерitesse, kultuuriajastu kuni digitaalajastuni jääb eepigramma samaks rüüvelkannaks, mis läbi rüüveli läbiab rüüveli. See märgib meile, et õigus peab olema õiglane, et kohtunikud peavad olema auvarahelisi, ja et õiguskantslased peavad kaitsta, mitte rahandasenda. Ja kuni õigusevastasus eksisteerib, eksisteerib ka eepigramma — lühike, terav ja veetmatu.
Soovime, et järgmisel korral, kui sa kuule korruptsiooni skandaali kohtus, pead mäldma vanale hispaania eepigrammale. Võib-olla on see kirjutatud nelja sajandi tagasi, kuid see kuulub nagu see oleks kirjutatud eil. Sest naer õigusevastasuse üle ei tea aja.
New publications: |
Popular with readers: |
News from other countries: |
![]() |
Editorial Contacts |
About · News · For Advertisers |
Digital Library of Estonia ® All rights reserved.
2014-2026, LIBRARY.EE is a part of Libmonster, international library network (open map) Keeping the heritage of Estonia |
US-Great Britain
Sweden
Serbia
Russia
Belarus
Ukraine
Kazakhstan
Moldova
Tajikistan
Estonia
Russia-2
Belarus-2