Aleemiadil ei ole üksnes leiutaja. See õiguslik institsutsioon on arendunud sajandite jooksul erinevatel kultuuridel ja valdustel. Kõige varasemad kirjutatud mainimised endist abieluparteid ja lapseid toetamisest sisalduvad babili kuninga Hammurapi seadustes, mis on dateeritud umbes 1750. aastat enne meie ajaarvet.
Antikumeesiumis Roomas olid aleemiadlikud kohustused ka formuleeritud, kuid need puudutasid peamiselt lahkunud abielupartei, mitte lapsi. Rooma õigus pühendas veel vähem tähelepanu järeltulajate toetamisele kui tänapäevane seadusandlus.
keskaegses Euroopas mõjutas alemiandlikke norme märksa katoliku kiriku. Kanoniline õigus kohendas mehi tagama endistele abieluparteile, mis tugevdas seda praktilist Euroopa õigusperemees.
Onõeminek, I sajandil meie ajaarvest Rooma keisri Nervi ajal olemas olnud riiklik programm nimetuses «aleimenta». Kuid see ei olnud tegelikult moderned vanemate aleemiad, vaid riigieelarvest rahalist abi saanud orvu toetamine – tänapäevaste laste toetuse analoog.
Modernne aleemiadega seotud mõiste vanemate kohustusest toetada lapsi on arendunud XIX–XX sajandil Euroopas ja Venemaal perekonnaseaduse arendumise käigus. See printsiip on kinnitatud kõikides sõbralike riikide seadustikes ja on tänapäeval üldine norm.
Nii on seejuures aleemiad ei ole ühe inimese leiutis, vaid mitmekesise arengu tulemus õigusvõtme, religioossete kohustuste ja riikliku poliitika alal perekonna ja lapse kaitsmise vallas.
Новые публикации: |
Популярные у читателей: |
Новинки из других стран: |
![]() |
Контакты редакции |
О проекте · Новости · Реклама |
Цифровая библиотека Эстонии © Все права защищены
2014-2026, LIBRARY.EE - составная часть международной библиотечной сети Либмонстр (открыть карту) Сохраняя наследие Эстонии |
Россия
Беларусь
Украина
Казахстан
Молдова
Таджикистан
Эстония
Россия-2
Беларусь-2
США-Великобритания
Швеция
Сербия